1. oktoobri õhtul tuli meie juurde Glenn, kes jäi nüüd meie juurde terveks nädalaks. Põhjus lihtne- Agility MM Tšehhis, kuhu sõitis ka minu õde oma perega ning koerad tuli kellelegi hoiule anda. Võtsin Glenni hea meelega.
Aeg läks ikka päris kiiresti ja üldiselt sujus käik kenasti. Grace vast kiusas Glenni rohkem kui Glenn seda soovinud oleks, aga no mis parata, kui selline energiapall nagu Grace olemas on.
Õues jalutamas käisin nii kahe koeraga koos kui ka eraldi. Üritasin teha päevas 3 pikemat jalutuskäiku (neist üks oli ühe koera kaupa- one on one time), kuna trenne sel nädalal ju kummalgi koeral kavas ei olnud.
Selle nädala sisse jäi kaks tähtsat kuupäeva: Glenni perenaise Tuuli sünnipäev ja Grace 1a sünnipäev.
PALJU ÕNNE MU KALLIS GRACE!!!!
Lisaks siis nii palju, et meil kujunes tegelikult suht selline rutiin juba selle nädalaga, et hommikul vara tulime ülesse, siis käisin mõlemi koeraga eraldi jalutamas....veetsime kvaliteet aega nö. Siis pidin juba kooli minema. Päeval olid koerad erinevates tubades, kuna muidu oleks Grace Glennil lihtsalt närvid läbi kärsatanud. Aga kohe kui koju jõudsin, siis me käisime kolmekesi koos jalutamas, mis tavaliselt toimis suhteliselt hästi, aga oli ka olukordi kui mõlemad tirisid erinevate suundades ja mina jäin enam-vähem nende rihmade vahele kinni või nii. Oli ka olukord, kus kohtusime kassiga, mis ka oli suhteliselt keerukas ja no ütleme, et ikka VÄGA raske oli neid mõlemat kinni hoida. Ja oli ka intsident, kus Grace tõmbas rihmast kuidagi lahti ja hakkas jooksma...Glenn tema järel ja mina Glenni järel üritades siis Grace rihma kinni saada....Glenn mõtles hoopis, et hakkaks mängima ja hüppas sõnaotses mõttes Gracele peale, ma pidin Grace kontrollima,et tal mõnda ribi katki polnud. Aga lõpp oli õnnelik.
Peale seda päraslõunast jalutuskäiku olid kodus tegemised-toimetused ja koerad said sel ajal põhiliselt üksteist kiusata. Koguaeg käis pidev urin ja haukumine...Glennil sellised ajal väga mäng peale ei tulnud. Mäng tuli peale alati peale kõige viimast jalutuskäiku, mille tegime ka kolmekesi, siis hüpati voodisse ja siis võis mäng alata. See oli selline pesueht armas mäng, kus Glenn üritas oma mega suure suuga Grace pisikesi jalakesi näksata ja Grace üritas siis oma väikese suuga Glenni nägu ära süüa. Seda oli päris naljakas vaadata.
Ma võiksin öelda, et nad said omavahel ikka väga hästi läbi. Eks see Grace oli ikka veits selle kiusaja rollis, aga mis teha...Glenn on lihtsalt nii leplik, aga kui ta ikka võttis kätte ja kukkus haukuma, siis iga haugatuse peale Grace sõnaotsese mõttes võpatas nii kõvasti, et täitsa lõpp kohe. Silmad olid ka Gracel punnis peas ja kõrvad kikkis ja veidi taha poole seatud- arvan, et tal oli päris hirm naha vahel.
Aga eks käis üksteise tagant varastamist ka loomulikult. Ükspäev ostsin mõlemile koerale närimiskondi....Glenn, see sai oma kondiga suhteliselt ruttu ühele poole ja üritas siis iga hinna eest Grace konti ära näpsata. Vahel see tal isegi õnnestus ja ime kombel õnnestus Gracel see ka tagasi varastada...sama case oli ka mõningate mänguasjadega, muudkui näppasid teineteise tagant. Tead, tegelikult on Glenn ikka päris suur varganägu. Jätsin üsna kõrge köögi kapi peale sulajuustu...ja mõni hetk hiljem oli selle Glenn juba vaikselt omandanud, aga salaja, niiet oli näga karbist, et Glenn on seal käinud. Ja patju varastas Glenn KOGUAEG!!! Keela või ära keela, tal on väga suva! Õnneks ühtegi patja ära ei lõhutud, kuna päeval oli Glenn köögis, kus patju ei ole.
Ööd veetsime kõik koos elutoas, tõin Glennu puuri köögis ka elutuppa ja siis ta sai seal rahus magada, puur oli lahti, niiet kui tal soovi oli, siis sai ta ka liigelda. Grace käis ka loomulikult Glenni puuris segamas, aga kui tuled kustu said, siis oli Grace naksti minu juures ja saime magama jääda. Mõni öö pidin ärkama, kuna koertel oli vastupandamatu soov haukuda, aga enamus ööd olid siiski rahutud ja ma võisin ärkata ja rahus kuulata kuidas mu mõlemad koerad sügavalt veel magasid: Grace norskas käpad taeva poole ja Glenn nohises sügavalt keras magades.
Aaa ja Grace sünnipäev möödus ka nii hästi. Tegin koertele spetsiaalse koogi, mille koostisosadeks olid kodujuust, pasteet ja veiselihakotletid. Segasin kõik ühtlaseks massiks, panin vormi ja keerasin vormi ümber. Sealt sai lõigata igale soovijale tüki kooki, mis läks koertele lihtsalt nii hästi peale, et Glenn veel pikka aega ootas, et kuna juba veel seda njämmat kooki saab. Käis keelega Grace taldriku veel mitu korda üle. Meil oli päris palju külalisi ning mõlemal koeral oli sellest ainult hea meel.
Ja nüüd viimastel päevadel olen ma märganud, et Glenn on ehk kerge Tuuli igatsus peale tulnud, kuna ta on kuidagi rahutu ja selline ärevil....justkui oleks ta närvid nii pingul, et ta enam ei suuda varsti päevagi selle pisikese jõnglasega koos veeta.
Kõik armas ja naljakas ehk ei olegi meelde jäänud, aga paari sõnaga kokkuvõttes oli meil väga-väga tore nädal!:)
Tegin iga päev mõne pildi ja video nende vahvatest tegemistest, millest monteerisin nüüd kokku ühe pikema video:
